நேற்று குங்குமம் வார இதழில் ஒற்றைத் தோடு என்ற ஒரு சிறு கதையைப் படித்தேன்.மாத்தளை சோமு என்பவரின் கதை.இலங்கைத் தமிழரின்,ஒரு சிறுமியின் அவல நிலை அந்தக் கதையின் முடிவு.படித்து முடித்தவுடன் அது போல் ஒரு சிறுமி நம்மைத் தேடி வந்தால் நாம் ஆதரிக்கலாமே என்று ஒரு கணம் அனுதாபப் பட்டேன்.அது கதை தானே என்று விட்டுவிட்டேன்.ஆனால் இது போன்ற நிகழ்வுகள் இலங்கையில் நடக்கிறது போலும் என்று வருத்தமாக இருந்தது:மனதில் ஒரு பாதிப்பையும் ஏற்படுத்தியது.ஆனால் இன்று குமுதத்திலும் அதே கதை வெளியாகி இருந்தது.கதை ஆசிரியர் காசு பார்க்கி ராரோ?இதழ்கள் இப்படி எல்லாம் கவனக் குறைவாக செயல் படுமா என்றெல்லாம் எனக்கு ஆச்சரியமாகப் படுகிறது.
ungal karuthin marupatta konathai nan varaverkiren.. anal enaku ipadi thoniyadhu.. vidai kaana oru kelviyai pala medaikalil ketpadhum alladhu ninaivil padhiya oru karuthai palaral thirumba thirumba sollapaduvadhum undu.. neengal vangirukum ithazhai marroruvar vanga thavarirundhal..?
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteGanesh nee sollum karuthu oru seithikku dhan porundhumae thavira kadhaikku alla! Oru seithiyai, oru vivathaththai than pala pala konangalil pala pala varthaigalil veveru pathirikaigalil/medaigalil solvargaley thavira orey kadhaiyai alla. Idhu andha pathirikkai aasiriyarukku dhan avamaanam.
ReplyDeleteGanesh solvathil oru unmaiyum ullathu..... anaithu vagaiyaana tamil pathirikkaigalayum vangi padipavar ennikai miga miga kuraivu. Appadi dhan andha aasiriyarum ninaitharo ennavo!
indha kadai vandhirukkum iru vaara idhazkalume pirabalamaanavaithan.mm....idhu patri naamthan pesikkolkirom.kurippitta idhazkal enna seiyumo theriyavillaiye!
Deleteseri dhan.. karuthu ondraga irukumo endru ninaithen anal irandilum kadhai matrum adhil eludhapatta sorkal ondru enbadhai unaravillai..
Delete